Täna on naistepäev.
Erinevates rollides jagame end päevast päeva väga palju, anname endast ära ja saame vastu. On ka nii, et kui naine saab emaks, siis on kerge kaduma see naiseks olemise roll, sest fookus kipub olema lastel. Naisena on meis väga palju – emotsionaalsust, haavatavust, emadust, töökust, õrnust, tugevust, voolavust, sensuaalsust, mängulisust, tujusid, hirme, haprust. On oluline meeles pidada, et aeg iseendale on äärmiselt oluline, meie keha vajab regulaarselt kiirrongilt maha hüppamist, et laadida oma naiselikku energiat.
Mehed, hoidke oma laste emasid, oma Naisi, sest nemad on ka need, kes loovad selle, et Sina saad olla Mees. Naised, lubame endal rohkem olla haprad, õrnad, toetatavad. Mida on minule viimane aasta õpetanud – just, olema habras, haavatav. Miskipärast on jäänud mulle minevikust selline arvamus, et ma pean kõigega saama hakkama, ma pean olema täielikult iseseisev. Tegelikult on vahel olla hea ka habras, haavatav, alistuv – jäädes seejuures täiuslikuks, sest siis saab mehest Mees ja naisest Naine, laseme meestel end kätel kanda ja sütitame neis seda mehelikku energiat. Seda on sõnades palju kergem öelda, aga õpime…mina ka õpin ja mulle meeldib, et mu ümber on tekkinud palju Naisi, kellelt õppida.
Naised, imelist ja väekat elu teile! Olge hoitud ja armastatud!
Saale ja Monika. Nad on mõlemad vägevad emad, abikaasad ja NAISED. Kohtumised on olnud nendega inspireerivad ja see on nende rituaal enda laadimiseks 🙂