Mis on dokumentaalne perefotograafia ja miks perepildid meile nii olulised on?

Iga pere on justkui raamat, mis koosneb paljudest peatükkidest

ja foto aitab seejuures mõista,

kui oluline on iga indiviidi roll selles erilises raamatus.

Olen ema kahele kallile lapsele ja vanemarollis tajume kui kiirelt möödub aeg ning tuleb taipamine, et mis siin elus on tegelikult oluline. Näeme oma võsukesi sirgumas, oleme olemas nii rõõmsatel, kui ka rasketel hetkedel, jagame ühiseid kogemusi. Killuke fotograafiat oli minu elus juba enne esimese lapse sündi, aga pereelu ja emaks olemine on mind fotograafina väga palju muutnud ja mingeid asju elus ümber hindama pannud. Tänaseks on kasvamas minust fotograaf, kes on hakanud teistmoodi ning veel rohkem märkama pisikesi detaile meie argipäevas. Soov märgata ilu erinevates hetkedes, inimeste emotsioonides ja käitumismustrites, omavahelistes suhetes ja nende lõimumises peres. Täna elame väga mõnusas virrvarris, nii päris- kui ka virtuaalmaailmas. Meid ümbritseb meeletu infoküllus, teeme tohutult pilte kõrghetkedest ja nii me tormame, selles külluses, ega suuda alati märgata sügavuti neid pisikesi, ehedaid ja päris hetki?

Fotograaf avab inimeste elus selle akna,

mis võimaldab neil näha iseennast ja nende pere, ühiste hetkede,

päris kogemuste ja emotsioonidega.

Fotograaf avab inimeste elus selle akna, mis võimaldab neil näha iseennast ja nende pere, ühiste hetkede, päris kogemuste ja emotsioonidega. Dokumentaalses perefotograafias jäädvustatakse hetked minimaalse sekkumisega ehk kõige loomulikumal viisil. Fotograaf on justkui vaatleja rollis, ei keskenduta poseerimisele, vaid hetkele, perele ja kodule sellisena nagu see on. Teame, kui palju me teeme ise pilte oma hetkedest ja kallitest, ise sinna aga kuulumata. On hetki, mille ehedust me ei jõuagi ise tabada, sest selleks ajaks, kui tekib mõte pilti teha, on see hetk juba möödas. Samuti on keeruline ise pildistada loomulikust situatsioonist tulenevat omavahelist suhet ja harmooniat.

Perepildid on visuaalseks pärandiks, mis lubavad ajas tagasi rännata.

Alati on ruumi armastuseks.

Dokumentaalne perefotograafia tuletab meile meelde, et alati on ruumi armastuseks ja valminud perepildid on visuaalseks pärandiks, mis lubavad ajas tagasi rännata. Iga pere on justkui raamat, mis koosneb paljudest peatükkidest ja foto aitab seejuures mõista, kui oluline on iga indiviidi roll selles erilises raamatus. Ta jutustab perekonnaloo, jäädvustades tõelisi ja igapäevaseid hetki.

Kõik ei suuda avaldada armastust sõnades, kuid saab ka žestides ning fotograafina on mul võimalus see pildile püüda. See võib olla spontaanne silitus või põsemusi kokkamise vahel – olles oluline ja luues väärtust. Dokumentaased perepildid loovad võimaluse näidata oma lastele, milline nende lapsepõlv oli juhendatud ja sätitud hetkede vahel. Olgu see rõõmu või kaose keskel, armastus jääb, isegi siis kui vahel on seda raske märgata. Argised hetked on pere juured, mille najal süsteem toimib. Kui me õpime nägema neid pisikesi, ka kõige tavalisemaid automaatseid hetki, mida tihti justkui ei märkagi… Kui näeme neid hetki albumis, loob ja annab see meie päevadele väga palju juurde – see kasvatab perele tugevad juured, sest selles on nii palju tähendusrikkust. Elu on midagi rohkemat, kui ainult need kõige ideaalsemad pildid Instagrammis. Minu armsad kliendid on mulle öelnud, et ehedad perepildid on aidanud oma perekonda ja argielu veelgi rohkem hinnata. Leida ilu selles, mis meil on, hetkes, kus oleme – jäädes iseendaks.