Ema ♥

Läheneva emadepäeva puhul tervitame kõiki emasid. Sigrid on hästi armas ja tegus naine kes on sünnitanud 3 armsat põnni. Kõige vanem vahva poeg on Kermo ning nooremad on kaksikud Lisandra ja Kristen. Kes Sigridit tunneb, teab, kui maitsvaid asju ta küpsetab. Kui neid külastasin, siis valmistasid nad suurema pojaga ka ühe koogikese. Sel ajal tegid pesamunad uinakut, küll aga pärast said nad kooki rõõmuga mekkida. Imetlen Sigridi emaliku rahu ja organiseeritust. Kes vanem, teab, milline tore ja väljakutseid pakkuv tsirkus on elu väikelastega. Ja kui neid pisikesi on mitu, käib tihe rebimine ja võimuvõitlus päevast päeva, kõigil üks eesmärk – saada tähelepanu ning armastust.

Eks on ikka nii, et õige kokk mekib ise üle, enne kui koogile paneb? 😉

Kui pesamunad ärkasid, siis läks mölluks. Oli naeru ja nuttu ja kui issi ka tuli, siis vallutati põrand. Nii kui issi maha istus, oli ta kaetud 😀  Tegelikult see on üks nendest mõnusatest hetkedest – emana vaadata kuidas issi lastega mängib, kes teab, kui hästi läheb jõuab ise samal ajal kuuma kohvi juua (toonitan, KUUMA).

Kermo tegi maskeeringu. Rääkis küll, et emme pane ka oma kostüüm selga. Emme Sigrid punnis küll vastu, et tal ju ei ole. Aga ma arvan, et see oli petukas. Emme Sigridil on kindlasti olemas oma kostüüm 😀

Söögiisud tundusid head olema. Lisandral oli suu juba pikalt lahti, kui see emme lusikas ainult kiiremini oleks kühveldanud eks 😉 Jaa, ega need emmed ei jõua alati nii kiiresti kui põnnidel vaja 😀

Ok, emme, nüüd sai kõik. Enam väga ei mahu. Täpselt nii vahvalt ta end väljendas. Või oli asi selles, et sooviti lusikat oma kätte?

Las see ralli jääda hetkel, suur venna vajab väikest uinakut. Ja nii ta koos issiga läheb. Kui tihti me vanemana peame tegema ümberkorraldusi oma isiklikus tegevusplaanis. Ma ise teen seda postitust juba mitu tundi, sest ühe hetkega lihtsalt ei ole võimalik! 😀

Vaadake neid emme värvituid varbaid. Teate, need ei ole niisama nii. See on päris hea motivaator ja huvi pakkuv põnnidele. Emmede teadlik leiutis 😀

Lisanda üllatas meid sel päeval. Sel ajal kui venna koos issiga tudus, otsustas tema esimese iseseisva seisu ning sammud teha. Olin nii õnnelik, et ta just selle päeva valis mil seal olin. Ohh, minu armastus ehedate peresessioonide vastu tugevnes enim. Nad on armsad. Jagasid koos emmega rõõmu ja pisaraid, püüdsin need hetked lahkelt pilti.

Jaa kui üks pesamuna oma akut laadima läks, siis Lisandra veel ei näidanud märki unest. Ja sinna nad niiviisi minust jäid ♡ Kleidike pandi ka selga, seda üks ühele aega emmega kasutati ära targalt 😉