Masthead header

Make-up & Hair: Piret Elli

Wedding dress:  Tigasmo

Flowers: T-Salong

Wedding ceremony: Kuressaare raekoda

Wedding venue: Pilguse mõis

Master of Ceremonies: Andres Karu

Music: Nukker Kukeke

Wedding cake: Vanalinna Kohvik

Sõna pruutpaarilt:

Pulmade planeerimine on väga tore tegevus! See on nagu erinevatest tükkidest pusle kokku sobitamine ning tegelikult sõltub iga tüki sobivusest, milline see päev olema saab. Kindlasti soovivad kõik inimesed, et nende pulmapuslest ei oleks puudu ühtegi tükki ning see oleks kõige paremini sobituv pusle üldse.

Meie pulmade pidamiseks oli Saaremaa ainuvõimalik variant, kuna see on meile mõlemale väga südamelähedane ja ühtlasi on Egert Saaremaal ka sündinud ja kasvanud. Peopaiga kriteeriumiks oli asjaolu, et meie külalised peaksid saama samas kohas ka ööbida ning peopaik peaks olema selline, mis on pulmapeo ajal ainult meie pulmapeo ja külaliste päralt. Kuigi võimalikke alternatiive oli mitmeid, siis Pilguse mõis jäi meile mõlemale südamesse ja tundsime, et tahame oma pulmapeo pidada just seal. Pilguse mõisas oli meie jaoks seletamatu sära, mis puges meile hinge ning tegi meie jaoks otsustamise väga lihtsaks. Lisaks kõigele muule teeb Pilguse mõisa unikaalseks selle perenaine Signe-Sarah, kes on äärmiselt abivalmis ja sõbralik ning tema ja tema abilistega suheldes oli meil kogu aeg tunne nagu tegemist oleks meie pereliikmetega.

Abielu registreerimise paik oli meie jaoks tähenduslik. Soovisime, et meie abielu saaks registreeritud Kuressaare raekojas. See on vana ja väärikas hoone, mis sümboliseerib kestvust ja püsivust, mida kame oma abielult soovisime. Lisaks ei olnud vähetähtis ka fakt, et meie mõlema vanemad on seal abiellunud.

Pulma planeerima hakates mõistsime, et tegelikult on kõige olulisem meie kontakt nende paikade ja inimestega, mis mängivad olulist rolli meie pulmas ning valiku langetasime selle põhjal, milline side meil ühe või teise inimesega tekkis. Isameheks oli meie pulmas Andres Karu, kelle idee oli ühtlasi ka see, et ta võib läbi viia ka abielu sõlmimise tseremoonia ning sellest kujunes väga südamlik ja emotsioonide küllane registreerimine, mis pani aluse kogu järgnevale päevale. See oli väga, väga armas! Ilmselt oli ka külalistele põnev kuulda meie senisest koosoldud ajast, kuidas me teineteist leidsime ja mis põnevaid juhtumisi meie elus on seni olnud. Nukker Kukeke mängis sellise energia ja fiilinguga, et tantsupõrand oli kogu peo jooksul täidetud suure hulga tantsivate jalgade ja suurepärase atmosfääriga ning tantsupõrandalt ei jäänud kõrvale keegi, oli ta siis vana või noor. Super!

Ka fotograafiga vedas meil oma pulmades hullupööra. Lisaks sellele, et Elika on suurepärane fotograaf, on ta ka väga meeldiv inimene, kellega on ka niisama hea aega veeta. Viimane ei ole fotograafi juures mitte väheoluline asi. Ka fotograafi puhul on oluline omavaheline side ning see, et te mõtlete ja näete asju ühtemoodi või, et fotograaf suudab näha asju nii nagu sina ja tunnetada hetke. Kui me olime oma pulma kõigi põhiliste tegijatega kokku leppinud avastasime, et nad sobivad ka omavahel suurepäraselt – Hunt, Karu ja Kukeke (viimase puhul on mõistetav ka väikene nukrus, kui pead olema üheskoos hundi ja karuga :D). Muidugi suured tänud ka Piret Elli’le, kes tegi pulmapäevaks kauni soengu ja meigi.

Praegu pulmapäevale tagasi vaadates on sellest päevast ainult ülimalt positiivsed emotsioonid ja südamlikkus, seda kõik tänu toredatele tegijatele ja vahvatele külalistele. Esialgu pulmi planeerides ei osanud me lootagi, et kogu pilti lisatakse veel üks väga kaua oodatud pusle tükk. See-eest oli see tükk meie jaoks üks olulisemaid ja meil on täna väga hea meel, et meie kallis Rene sai, mis sellest, et alles kõhus kasvades, osa meie pulmapeost. Meie pusle sai kokku ja selles ei olnud enam ühtegi tükki puudu, kõik õnnestus ja jättis meile kustumatu mälestuse!

Hair: Sandra Lints

Make-up: Kristin Doronin

Wedding dress:  Pärnu Rüütlitänava ateljee

Bride shoes: Irregularchoice

Flowers: Lilleriinu ilusalong

Groom Suit: pintsak ja püksid Poolas tegutsev õmblusateljee, pluus  ja kikilips Baltika

Boys Suit: Emma and Theo OÜ

Bus: Anvar Davõdov

Wedding ceremony: Tartu Jaani Kirik, Naatani Haamer

Wedding venue: Tammistu mõisa küün

Master of Ceremonies: Priit Oks

Music: Untsakad

Performers: Pruutpaari sõbrad rahvatantsurühmast Tuurit-Tuurit ja tantsutrupist Celavy, Kolm põrsakest

Catering: Soolocatering

Wedding cake: Sefiiritordid

*****

Sõna pruudilt:

Lisaks tantsule armastame mõlemad Egertiga loodust, värve, lõbusust ja mängulisust. Esimese kirju liblika leidsime sel aastal oma kodus lendlemas juba jaanuarikuus, ju olime ta kuidagi küttepuudega tuppa toonud ja talveunest äratanud, nii ta meil seal õhus lendles…

Peamine on aga see, et peale kümneaastast kooselu ei ole liblikad meie kõhust veel kuhugi lennanud. Ikka ja jälle kõditavad nad ning tuletavad meelde, kui olulised me teineteise jaoks oleme. Eriti võimsalt saime tiivaplaginat tunda aga esimesel jaanuaril, kui meie lemmikmetsatukas (millest tänaseks on saanud Lottemaa) Egert minult küsis ja  mina jah vastasin… See on imeline tunne!

 Miks just Tammistu…Oleme lihtsad inimesed, meie jaoks peitub lihtsuses võlu. Peen mõis kammitseks inimesi, turismitalu tundus eriliseks päevaks aga kuidagi liiga tavaline, meeldinud muuseumipinnad jäid saja inimese jaoks tillukeseks. Tammistus oli aga kõik olemas- saime nautida kolm ööpäeva mõisaromantikat ning pidada maha hoogsa folgi mõjutustega pulmapeo suures ja hubases kontserdiküünis. Tundsime ka, et  annetus läheb õigetesse kätesse, kuna Eesti Agrenska fond on koht, kus tegutsevad suure südamega inimesed ning teevad seda hea eesmärgi nimel.

 Teadsin, et tahaksin olla kergelt romantiline, pigem tiba tütarlapselikult haldjatüüpi pruut. Sellest siis selline valik- pastelne lilledega pisut maali meenutav kangas. Seelikuosa ning lihtsalõikeline 3-d efekti  loov ülemine pluusiosa. Kingad leidsin vist isegi enne kleidikangast, siin said määravaks muidugi liblikad ja kristallkontsad 🙂 Muide, ka kleidil olid liblikad õhus…Peigmees pidi saama mugavalt smart casual, soovitavalt mahebeežides ning pruunikates loodustoonides. Läks vist enam-vähem õnneks 🙂 Ja meie poisid nagu uulitsapoisid kunagi…

 Viisakat pulmaautot ma ei kujutanud kuidagi ette ja kuna bussid on minu kirg (vene kuban ootab paremaid päevi st. talgu korras korrastamist), siis mõlgutasin mõtet hipibussi suunas. Egert oli küll natuke skeptiline… Kuid kui ma näitasin talle saadet Folkwagenist, mille Tartu mehed Folgiks korda tegid ja sellega Folgile sõitsid, siis hakkas see mõte tallegi meeldima. Nimelt on viimane ka meie iga suvine kohtumispaik heade sugulaste ja sõpradega. Siis jäi veel teha tiba detektiivi tööd ning tänu lahkele uuele bussiperemehele sai tore unistus teoks. Meie pulmabuss ei olnud lihtsalt Wolkswagen vaid hoopis FOLKWAGEN, Navitrolla maaling oli juba küll uue värvikorra all, kuid Contra luuletus rippus vapralt seina peal 🙂

 Peosaali kujundamisel oli kõige raskem pool minu jaoks arvestada  kogustega. Mitu liblikaga pilti, kui palju südameid lakke, mitu küünalt ja vaasi lauale, isegi mitu heegeldatud laualina jne. Kuna nii suure ruumi kujundamise kogemus mul puudus ning vastavaid programme selgeks õppida ei olnud aega, siis  ausalt üteldes toimisin põhimõttel parem rohkem kui vähem. Õnneks sain tänu oma tööle paljud tooted soetatud hulgiladudest ning rahuliku südamega võin nüüd väita, et vähemalt viie aasta küünlavaru on meil küll olemas. Moosi võime sisse teha vist oma elu lõpuni, kuigi nii booli- kui ka mahlapurgid on juba mõnel suvisel üritusel külas käinud. Ilusad laualinad seevastu on mõnede heade pulmakülaliste poolt juba peaaegu kõik ära ostetud 🙂

 Kui nüüd hästi mõtelda, siis see liblika motiiv jooksis ikka pidevalt siit-sealt läbi. Lisaks eelpool mainitule ka tordil, nimesildil, mõnel kutsel; isegi  kirikus laulatusel olles lendles ja lehvitas meile üks liblikas pidevalt oma tiibadega valguse käes 🙂

 Programm sündis ja sujus ka kuidagi sujuvalt (sujus sujuvalt muidugi tänu mu õele). Soovisime tegevusterohket, pigem traditsioonilist, kuid siiski omanäolist pulma.  Seega välistasime tavapärased pulmavanemad, kuna neil on ikka oma joon ning nägu aastatega välja kujunenud. Sellelaadse ürituse läbiviimiseks oli Priit ainuõige valik- tema muusikaalsus, selge väljendusoskus ning hea seltskonna tunnetus… Kui ise kirjutada kokku kogu pulma süžee, siis võib ju tunduda, et nii on igav, sest tead ju kõike, mis ees ootab, kuid vastupidi- pulm sai just selline nagu meile meeldis… Ja rohkemgi veel, kuna meil on nii toredad sõbrad, jagus üllatusigi kuhjaga.

 Neiupõlvenime ärasaatmisplaani Türgi perekonnaseisuametisse pidasin juba ammu, kuid siis ei teadnud ma veel, et postimuuseum asub just Tartu Jaani kiriku kõrval, kus sai seda teha erilise pidulikkusega.

Tore on, kui saad valida, kellel sa ennast ära röövida lased ja eriti tore on see, kui see virr-varr toimub ära juba peo algupoolel, siis saad ju õhtul tiba rahulikuma südamega ringi liikuda :)… Pruut ja peig on juba korra välja ostetud, proovile pandud ja Antoniuse käsitööorjapõlvest vabastatud, lepituse suppki koos röövlitega ära lürbitud… Mis siin enam röövida…

 Tore on, kui saad kasutada enda dublante pulma avatantsu esitamisel. Ilus on vaadata oma taasrekonstrueeritud tutvumislugu oma kallite esituses…

Teistmoodi oli, kui pakulõhkumise ja kartulikoorimise asemel tulid kärtsu ja mürtsuga pruutpaari proovile panema hoopis kolm teadurist põrsast 🙂 ja lõpuks kosutasid nad meid hea, külma, otse meie silme all valminud Vana Tallinna jäätisega…

Võrratu on, et meil on sõbrannad/sõbrad, kes suudavad nii hingestatult ning hästi tantsida, et mu süda kiiremini põksuma hakkab, ma hullupööra naerma purskan  ja lõpuks see kõik nii hinge poeb, et pisarad iseenesest lakkamatult valla pääsevad…

 Armas on, kui pulmajuht üllatab sind küünlatulede säras siira ja südamliku lauluga….

 Põnev on, kui saad  pulmas maha mängida oma kallitele mitte ainult pruudipärja vaid lisaks ka vana eesti kombe kohaselt pruudirätiku õele, seega on tuleval aastal  kahte pulma oodata.. 🙂

 Ja eriti naljakas on see, et pulmaööd kui sellist ei ole olemas… Sest oled tantsinud üle hea folkdiskori vastupidavuse piiri,  vaadanud ära  kallite sõpradega päikesetõusu ning istud seejärel veel neljakesi laua taga ja pajatad ilusast elust ja võrratust hetkest…

 Kui minult küsida, kas see pool aastat rapsimist ja toimetamist ning sõprade/sugulaste kaasamist oli kõike seda väärt, siis jah, kindasti ja rohkemgi veel!!!

Sellest sai läbi ja lõhki meie päev!

 Olin kindel, et midagi ikka vussi läheb, aga ei, kõik oli hästi ja paremgi veel…  🙂  Tõsi küll, oma peo täieliku stressivabaduse ja nautimise võlgnen oma õele Evale, kes hoidis kogu peol kätt pulsil… Usun, et saan talle kunagi samaga vastata… 🙂

*****

Vaata ka meie esimest kohtumist blogist Liblikad kõhus, liblikad õhus

____________________________________________________________________________________________

A word from the bride:

In addition to dance, Egert and I both love nature, colours, fun and playfulness. We found the first colourful butterfly fluttering around in our home in January. I guess we’d brought it inside with some firewood and woken it from its winter slumber – so it just flew around in the air…

The main thing is that after living together for ten years, the butterflies in our stomach haven’t gone anywhere. They tickle us again and again and remind us how important we are to each other. The butterflies were especially intense on January 1st, when in our favourite bit of the forest (which has now become Lottemaa) Egert popped the question and I said yes… It’s such a wonderful feeling!

Why Tammistu….We’re simple people – to us simplicity is charming. A posh manor would inhibit people; a tourist farm seemed too ordinary for the special day; and the museums we liked were too small for a hundred people. Tammistu had everything – we could enjoy manor romance for three days and nights whilst having a lively folk-inspired wedding in the big, cosy concert barn. We also felt that our donation would find its way into the right hands, since the people at the Estonian Agrenska have big hearts and do what they do for a good cause.

I knew I’d want to be a bit of a romantic – more of a girly, fairy-like bride. So I chose a pastel-coloured fabric with a flower pattern that looked a bit like a painting, and went for a skirt and a simply cut 3D-effect top. I think I found the shoes even before I found the dress fabric – where they were concerned, butterflies and crystal heels were the deciding factors. Incidentally, the dress also featured butterflies in the air… My groom was to be comfortably smart casual, preferably in beige and browns – natural tones. I think it worked out that way, more or less 🙂 And our boys like the urchins they are…

I couldn’t imagine a fancy wedding car, and since buses are my passion (our Russian kuban awaits better days… and repairs) my thoughts went to a hippie bus. Egert was a little sceptical, but when I showed him the show about the Folkwagen, which a few guys from Tartu had fixed for the folk festival and driven there, he came round to the idea. The folk festival is where we get together with our friends and relatives every summer. All we then had to do was a bit of detective work, and thanks to the kindly new bus owner our dream came true. Our wedding bus wasn’t just a Volkswagen, but a FOLKWAGEN. Navitrolla’s painting was already hidden under a new layer of paint, but Contra’s poem was still bravely hanging on in there 🙂

When designing the wedding hall, the hardest part for me was taking numbers into account. How many pictures of butterflies should there be? How many hearts on the ceiling? How many candles and vases on the tables? I even wondered how many crocheted tablecloths I’d need. Since I had no experience designing such a large room and didn’t have time to learn the specifics, my principle, if I’m honest, was more rather than less. Luckily, my job helped me get a lot of things wholesale – and I can say for sure we have at least five years’ worth of candles now! We can make jam for the rest of our lives, too, although both the punch and juice jars have been to quite a few summer events already. Almost all of the beautiful tablecloths, on the other hand, have been bought by wedding guests 🙂

When I think about it, the butterfly motif was a constant throughout the wedding. In addition to what I’ve already mentioned they were also on the cake, the name tags and a few of the invitations. Even during the wedding itself at the church a butterfly was fluttering around in the light 🙂

So the plan for the day was in place, and it all went very smoothly (thanks to my sister, of course). We wanted an action-packed, more traditional but still original wedding. As such, we ruled out an MC, since they tend to present themselves in a certain way – one they’ve developed over many years. Priit was the obvious choice to take the lead at an event like this, because of his musicality, his expressiveness and the way he knew everyone there… If you write up the plot of the entire wedding yourself it can seem a bit boring, because you know exactly what’s going to happen. But it turned out the other way round – the wedding was exactly what we wanted… And more than that: since we have such amazing friends, there was no end of surprises!

 Sending my maiden name off to the Turkish Vital Statistics Office was a plan I’d had for a long time, but back then I didn’t know that the post museum was located right next to St. John’s church in Tartu, where it could be done ceremonially.

It’s good if you can choose who’ll kidnap you, and it’s even better if that whole ordeal can be done at the beginning of the party, because then you can walk around calmly for the rest of the evening 🙂 The bride and groom have already been redeemed once, tested and freed from Antonius handicraft slavery, and the reconciliation soup has been eaten along with the kidnappers…. What’s left to kidnap…?

It’s good if you can use doubles when performing the opening dance of the wedding. It’s beautiful to watch the reconstruction of how you met performed by people you love…

Things took a different turn when instead of chopping wood and peeling potatoes, three scientist pigs came along to test the bride and groom 🙂 And in the end they served us some fantastic Vana Tallinn ice cream made right before our eyes…

It’s wonderful that we have friends who can dance with so much soul and so well that my heart starts beating faster, I burst out laughing and it finally gets to me so much that tears start rolling down my cheeks…

 It’s lovely when the host surprises you with a sincere and heartfelt song performed in the glow of candlelight….

It’s exciting when you can gamble away not only your flowers but also your bridal shawl to your sister according to ancient Estonian traditions – which means that next year there should be two weddings… 🙂

And what’s especially funny is that there’s no wedding night as such, because you’ve danced beyond what a decent folk DJ can handle, watched the sun come up with dear friends and then still find yourself sitting at a table with four people talking about how beautiful life and that very moment are…

 If you ask me if six months of running around, organising things and getting friends and relatives involved was all worth it, the answer is: yes, definitely, every last minute of it!!!

It was our day through and through!

I was sure something would go wrong – but no, everything was absolutely perfect… 🙂 True, I owe the totally stress-free atmosphere and being able to enjoy the party to my sister Eva, who kept an eye on everything throughout… I’m sure that one day I’ll be able to do the same for her….. 🙂

  • November 20, 2014 - 8:48 am

    Gerry - 5+ stiil ja pingutamata õhkkond!ReplyCancel

  • November 20, 2014 - 11:37 am

    ElikaHunt - Gerry, aitäh ja sul on väga õigus. Seal oligi pingutamata õhkkond, programm võttis ka minu nii hingetuks ja tõi pisara silma…kõik oli nii ilus ja ehe ja teostus oma inimestega.ReplyCancel

  • April 14, 2015 - 9:05 am

    Baltic Photo Contest , Wedding 2015 » Elika Hunt Photography - […] teist korda veel (hakkas juba meeldima). Et tuua koju kaasa kategooria peavõit. Pildike pärineb Kerstin ja Egerti pulmast. Suured suured kallistused ka […]ReplyCancel

Hair Mari Kilpelä (Salon SimoNetta)

Make-up Minna Granqvist (GMC-studio)

Wedding dress  Zazabella, Helsinki model: Allure 8903

Bridesmaids dresses JJ’s House www.jjshouse.com

Flowers Kukkakaari, Entresse http://www.kukkakaari.fi/myymalat

Groom Suit Suomen Pukuvuokraamo www.pukuvuokraamo.fi

Wedding ceremony Espoon tuomiokirkko

Wedding venue Artalli

Decorations Ritva Lehmusvuo

Wedding cake Henrik Rehbinder (Artalli)