Masthead header

{Liis & Mikk}

Hair Aiki: Ambrozevits

Make-up: Katrin Kontaveit

Wedding dress:  Tigasmo

Suit: Tallinna Kaubamaja

Flowers: Pääsukese Lilleäri Hiiumaal

Wedding ceremony: Hiiu Maavalitsus

Wedding venue: Hõbekala külalistemaja

Sõna pruutpaarilt:

Kui me ühel krõbekülmal jaanuarikuu päeval kihlusime, olime kindlad, et pulmadeni jõuame alles mitme aasta pärast. Tegelikkus oli aga see, et meie mõlema ootusärevus oli nii suur, et ikkagi juba sama aasta suvel panime teineteisele sõrmused sõrme.

Ideid pulmade jaoks tuli meil alguses seinast seina ning võttis veidi aega, enne kui päris õige lahenduseni jõudsime. Esimese lapse ootusajal käisime suvisel Hiiumaal ning kustumatu mälestuse jättis meile Kalana küla koos Hõbekala külalistemaja ja kohvikuga. Mingil hetkel taipasime, et just sellest peabki saama meie pulmapaik, sest seal on kõik lihtsalt võrratu!

Kuigi see pidi olema vaid meie kahe päev, käib meie elu siiski laste vajadusi silmas pidades ja seetõttu sai otsustavaks teadmine, et kahe pisikese põnni jaoks oleks see üritus kõige nauditavam siis kui pidu toimuks vaid pere ja kõige lähemate sõprade ringis. Ja täpselt nii me tegimegi.

Me oleme mõlemad lihtsad inimesed ning peent käitumist nõudvates olukordades tunneme ennast ebamugavalt. Samuti ei ole meie jaoks olulised tavapärased pulmatraditsioonid koos mängude ja pulmaisaga. Kõik selle jätsime me välja, sest tahtsime, et see oleks lihtsalt aeg, mille saame ilma ühegi lisakohustuseta veeta koos kallite inimeste ja hea toiduga. Seega teadsime, et meie pulm saab olema lihtne ja kodune, et kõik ennast hästi ning vabalt tunneksid. Ka oma pulmatordi osas teadsime, et suur ja uhke ei see ei tule – valisime hoopis tavalise Napoleoni koogi, sest see on meie mõlema lemmik.

Riietuse osas tahtsime samuti lihtsat joont järgida, kuid samal ajal pidi see olema ikkagi ka pidulik. Jõudmine arusaamisele, milline saab olema pruutkleit, nõudis paljude kleidipiltide vaatamist. Et saaksin beebit imetada, pidi kleit olema ülevalt võimalikult lahtine. Pilte sirvides nägin palju ka lühikesi kleite ning need hakkasid mulle väga meeldima. Lühikese pruutkleidi osas veidi siiski kahtlesin, kuid kui pulmapäeval näitas termomeeter 30 soojakraadi, teadsin, et see oli olnud ainuõige otsus. Mikul oli oma ülikonna osas ka väga selge ettekujutus ja kuigi algul tundus, et sellist veidi läikega halli ülikonda on võimatu leida, saatis õnn meid siiski. 

Tahtsin, et minu kimbus oleksid kindlasti rukkililled. Sellest tulenes ka läbiv toon – sinine. Sama sinist tooni olid paelad pulmakutsetel, kohakaartidel ning minu ja tütre kleitidel. Sinised olid ka minu kingad ning Miku ja poja lipsud. 

Meie pulmapäev möödus tohutu kiirusega ja päeva lõpuks olime me kõik üsna väsinud, kuid väga-väga õnnelikud. Me olime rahul, et peale ametlikku osa saime lihtsalt istuda ja olla ning nautida seda õhtut. Lapsed olid nii tublid ja armsad ning tundsid vist samuti, et ilus päev lõppeb liiga vara, sest ei tahtnud õhtul kuidagi magama jääda.

Õhtuni oli meie kõrval ka armas Elika, kellega pildistamine on lihtsalt suur rõõm. Me Mikuga kumbki ei tunne ennast tavaliselt kaamera ees kuigi mugavalt, aga Elikaga oleme juba korduvalt tundnud, et pole mingit muret – ta teab täpselt kuidas meid „sulama“ panna ja teeb meist nii-nii ilusaid fotosid. Meil endal ei olnud tõesti mitte ühtegi ideed pulmapiltide jaoks, aga Elika tegi meile täpselt sellised, nagu me tahtsime, et need oleksid 🙂

Kokkuvõttes oli kõik täpselt nii nagu me olime mõelnud ja unistanud – lihtne ja ilus. 

Your email is never published or shared. Required fields are marked *

*

*